Lugemist õpetajale Õpetaja väljendusoskus ja õppeedukusTiia Lister Õpetajate Leht 11.mai 2001 Tõele näkku vaadates on meil kõigil, õpetajad kaasa arvatud, arenguruumi oma kutsemeisterlikkuse tõstmiseks. Kõrgkoolis on meile küll õpetatud, mida õpilastele õpetada, aga kuidas seda teha, selleks on algteadmistele vaja pidevat täiendust, sest koolisituatsioon muutub lausa iga päev. Kuidas õpetaja peab käituma ja suhtlema, kuidas oma ainet esitama, reageerima erinevates situatsioonides, kuidas motiveerima, kiitma ja karistama - sellest "kapitalist" iga õpetaja kutsemeisterlikkuse, praktiliste teadmiste ja oskuste pagasis sõltub tema hakkamasaamine ka "raskete" lastega suheldes. Kui tal seda kapitali pole, peab ta iga kord uuesti jalgratast leiutama ja lootma oma sünnipärasele andekusele, teadmata, et praktilise suhtlemispsühholoogia õpikutes on lihtsad võtted aastakümneid kirjas. Niisuguseid õpetajaid on küllalt. Õpilasabitöö koolides: tuge vajavad ennekõike õpetajad Tiia Lister, Koolituskeskus ELLU psühholoog-koolitaja Õpetajate leht 9. Oktoober 2009 ,lk 5
Laste nõustamine on tihti mahavisatud aeg ja raha, kui paarile nõustamistunnile ei järgne õpetaja abi ja tugi. Hüljatud ja ripakil lapsed - Puiatu kandidaadidTiia Lister, artikkel ilmunud Maalehes 12.juuni 2008 Kes peaks parandama õpetajate ja vanemate vigu? Kuidas satub kümneaastane poiss Puiatusse? Väga lihtsalt. Sinna sattuda võiks palju rohkem poisse, kui need uksed täiesti valla oleks. Olen kohtunud paljude õpetajatega, kes oma vanade põhimõtete, abituse või kogunenud viha pärast saadaksid tema tundi pidevalt rikkuva poisi Puiatusse. Arutlusel on ju ka seisukoht, et direktoritel peaks olema õigus käituda politsei asemel ja määrata vajadusel trahve koolis. On koole, kus politsei on isegi õppetundi korda looma kutsutud. Haridusminister propageerib noortevanglaid... Mille eest õpetajatele palka makstakse?Tiia Lister õpetajate koolitaja, psühholoog: " Iga laps on kallisvara - poisid kaasa arvatud." Lugesime Maalehest Purku poisist, kes ei saa kooli minna. Mina tahan kirjutada poistest, kes ei taha koolis käia. Puutun nendega kokku palju oma töö tõttu koolides. Tõesti ma mõistan neid poisse - kes tahaks minna kohta, kus neid ei oodata, ei mõisteta ega toetata. Tüdrukuks kasvamineJaotusmaterjal Rapla koolitusseminaril LAS MA OLEN LAPS Saara Kinnunen pereterapeut, Fk, Vtk Sooline sotsialiseerumine on protsess, mille jooksul laps kujundab endast arusaama "olen tüdruk" või "olen poiss". Laps teeb varakult järeldusi, kuidas ühiskond suhtub erinevatesse sugupooltesse. Ta püüab selgusele jõuda, kas selles ühiskonnas on hea olla tüdruk, kellest kasvab naine, või poiss, kellest kunagi saab mees. Ta õpib vähehaaval, mida oodatakse tüdrukult ja mida poisilt. Soorolliootused on erinevates kultuurides suuresti erinevad. Kahtedega pehmendatud põhiharidusTiia Lister, artikkel ilmunud Maalehes 14.detsember 2006 Lahendused algavad iga üksiku lapse abistamisest õigel ajal. Kui olen rääkinud koolitustel kutsehariduskeskuste õpetajatega tunnidistsipliinist ja õpilaste õpimotivatsioonist, olen saanud veel ühe lisamure osaliseks. Põhikoolist "läbi veetud" õpilased pole ju võimelised kutsekoolis õppima, seda enam, et paljud neist on sunnitud käima ka enda ülalpidamiseks tööl. Sõltuvustega seotud probleemidest ma ei räägigi. On erialasid, kus kutsekoolist väljakukkumise protsent esimesel kursusel on lähenemas 50%-le. Tüdrukute elu tulevikuvaates - Rapla koolitusest MaalehesTüdruk tulevikuvaates, Katrin Helend-Aavik Maaleht 5.detsember 2007 Kas tüdrukud on tehtud just suhkrust ja jahust ja maasikavahust, nagu ütleb laulusalm, ei julge kindlalt väita, kuid üks on selge, tüdrukud on tehtud õrnast materjalist ja nad vajavad kedagi, kes neid mõistaks, alati ära kuulaks ja lubaks neil olla sellised, nagu nad on. Neid tähtsaid vajadusi silmas pidades korraldasid Koolituskeskus ELLU ja Soome Instituut Rapla keskraamatukogus 30. ja 31. oktoobril 2007 koolitusseminari "Tüdrukute elu tulevikuvaates", mis oli suunatud kõigile, kelle töö on seotud tüdrukute probleemide lahendamisega ja lapsevanemate nõustamisega. Õpetaja dialoog õpilasegaTiia Lister Õpetajate Leht 2.oktoober 2001 Kui õpetaja on orienteeritud partnerile, kontaktile, ühisele eesmärgile, tagasiside andmisele, pole küsimuseks, kui palju on selleks aega. Dialoogis võib olla ka sõnadeta, üksnes naeratust ja kehakeelt kasutades. Paljud õpetajad valdavad kõike seda väga hästi. Kes hooliks maalaste ja maakoolide õpetajate saatusest?Tiia Lister Julgen kinnitada, et olen kursis maakoolide praktilise olukorraga ja näen seda väga murelikuna. Miks? Olen viimase 6-7 aastaga koolitajana sõitnud ringi ja koolitanud-nõustanud paljusid maakoole kõigis maakondades - selle ajaga olnud võibolla kindlasti üle 200 kooli, kus olen olnud. Pole kerge kasvada suureks meheksTiia Lister Õpetajate Leht 13.juuni 2005 Pole kerge kasvada suureks meheks, kui pole kodus isa toeks. Kui pole seda lähedast meesterahvast,kes annaks nõu, kuidas saaks hakkama kiusavate suurte poistega või pidevalt õiendava õpetajaga. Kui pole kedagi, kes kaitseks või vähemalt hajutaks hirmud. Kui pole isa, kes õpetaks meestetöid ja meeste kombel ennast valitsema. Kui on vaid ema, kes püüab küll väga pingutada, aga ikkagi ei suuda ju olla isa eest. Poisid-murelapsedTiia Lister Kui astume sisse ühe koolimaja uksest vahetunni ajal, näeme koridoris ringi jooksvaid, tõuklevaid ja kisavaid poisse. Vaevalt leidub koole, kus avaneb teistsugune pilt. See ongi ju loomulik - sellised on poisid William ja Harry Inglise kuningakojas ja sellised on väikese maakooli poisid Raplamaal. Selline ongi poiste elu. Mis on siis selles imelikku, kummalist, ebameeldivat või pahandusttekitavat, et üha enam räägitakse murelastest koolis ja mõeldakse samas poisse? Kui koolis kedagi karistatakse käskkirjaga , on selleks haruharva tüdruk. Kui saadetakse alaealiste asjade komisjoni, sama lugu. Kui keegi on purjus koolipeol või sattunud õnnetusse, siis jälle poiss. Mis poistega juhtunud on? Kas nii käituvad ainult poisid või on nad vaid sarnased meestega, oma isadega? Aga vahel paistab isade käitumisest välja nende kooliaeg. Vabaduses ära unustatud lapsedTiia Lister Õpetajate Leht 18.juuni 2004 10. juuni 2004 Eesti Ekspress kirjutab, et Eesti teismelised on vägivaldsemad kui nende eakaaslased Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Seda näitab üleilmse tervishoiuorganisatsiooni WHO äsja avaldatud uuring. Need lapsed, kellest 10. juuni Eesti Ekspressis avaldatud WHO uuringus juttu tehti, on sündinud koos taasiseseisvunud Eestiga, kasvanud murdeealisteks kõrvuti tööd rügavate ja alalõpmata kodust ära olevate vanematega. Kõrvuti, mitte koos. Alles hiljuti võisime lugeda, et kolmandik lastest ei tea, kas nad on armastatud ja tublid. Need lapsed on kasvanud keskkonnas, kus juba varakult on neilt oodatud, et nad oleksid tublid ja saaksid hakkama. Sellest, kust võtavad meie lapsed üksi kodus ja koolis hakkama saamiseks jõu ja energia, ei ole palju räägitud. Rakenda oma teadmisi - otsi ja leia õige tee ELLU |