Haridus- ja Teadusministeerium
koolitusluba nr 6398HTM

Soome kool



Riiklik õppekava - jätkusuutliku ühiskonna võtmeküsimus
Soome õppekava - piits või präänik
Jaana Vasama,
Tartu 9.juuni 2005, Hugo Treffneri Gümnaasium/Eesti Õpetajate Liit

15 aastat tagasi oli Soomes pangakriis, panku suleti ja väikesi panku liideti suurematega. Selle pangakriisi ajal võis Soome koolide õpetajatubadus kuulda head soovitust: Kõige kindlam koht oma sajaliste hoidmiseks on õpetajate toa riiiulis õppekava vahel. Tõsi küll, protsente see raha seal ei kasvatanud, aga ega keegi seal teda puutunud ka, sest kõnealust oopust lahti ei löödud, ta sai rahus riiulil tolmuda. Praegu on need asjad teisiti - iga Soome õpetaja tunneb kahtlemata nii õppekava kui ka selle sisu, sest igaüks on selle koostamises osalenud.

Loe edasi...



Supilusikatäis eluväärtusi ja detsiliiter koolidirektori argielu
Jaana Vasama,
TÄHTSAM ON SILMALE NÄHTAMATU -
Tallinna täiendõppekeskuse juubelikonverents 1.detsember 2006

Igal riigil on mõtteid ja unistusi sellest, missusugust rahvast ta vajab ja missusuguse rahva ta tahaks tulevikus.. Iga riigi haridusel on süda, kust on võimalik leida ja näha selle riigi väärtused.

Tsiviliseeritud riik ootab oma kodanikelt haritust. Vanasti oli haridus kirjaoskuse sünonüümiks, praegu on soome keeles kasutusel ka termin südameharidus, mille üks avaldumisvorme on inimese väline käitumine. Küsimus on selles, kuidas inimene suhtub iseendasse ja kuidas ta kohtleb teisi inimesi. Hariduse tuum seisneb inimväärikuse mõistmises, arusaamises sellest, et iga inimene on väärtuslik ja ainulaadne. See, kui hästi see praktikas toimib, väljendub üksikisiku ja üheskonna tegudes. Tegelikus elus püüdleb Soome just selle poole, pakkudes kõigile soomlastele võrdseid võimalusi õppimiseks ja koolituseks.

Loe edasi...



Soome kooli head tulemused
Jaana Vasama,
Miks on Soome koolis nii head tulemused?

Soome koolisüsteem tõusis maailmas esikohale pärast seda, kui möödunud aastal avaldati Pisa-uuringu tulemused. Need on varemgi näidanud Soome edukust, seekord olid aga soomlaste tulemused kõikidel aladel tipptasemel. Pärast Pisa tulemuste avaldamist käis Soomes palju haridus- ja kasvatustöö professionaale ja ajakirjanikke koolisüsteemi edu põhjustega tutvumas. Ainuüksi minu kooli, Kaisaniemi põhikooli, mida ma toona juhtisin, külastas umbes 80 inimest kaheksast riigist, et tutvuda Soome koolide edu saladustega. Püüan nüüd neid saladusi siinkohal teilegi avaldada.

Loe edasi...



Väärtuskasvatus Soomes - kodus, koolis ja ühiskonnas
Jaana Vasama, Soome Instituut

Väärtusi ja väärtushinnanguid ei pärita bioloogilisel teel, neid õpitakse läbi vastastikuse mõju ja hariduse.
Väärtused juhivad inimeste valikuid ja on otsuste langetamise kriteeriumid. Nad on seotud meie eesmärkidega ja on meie käitumismallide teadvustatud motiivid.
Seeläbi on nad seotud ka võimusüsteemi ja majandusega, mis muudab nad äärmiselt olulisteks, aga samas ka ohtlikeks ühiskondlikeks mõjutajateks, millesse me aga liiga kergesti suhtume pisendavalt.
Oma ettekandes vaatlen ma soome väärtusi kolmes erinevas kontekstis: kodus, koolis ja ühiskonnas. Minu küsitluse lähtekohaks on seadusandlus, õppekavad ning väärtusi puudutavad uurimused.

Loe edasi...



Aki, Mari-Leen ja identiteet
Jaana Vasama, Tallinna Ülikool 20.märts 2007

Oli aasta 2000. Soomes nägi ilmavalgust poisslaps, kes sai nimeks Aki. Samal ajal sündis Soome lahe lõunakaldal tüdruk, kellele pandi nimeks Mari-Leen. Tänavu sügisel lähevad nad kooli. Nad on 21. sajandi eurooplased, üks soomlane, teine eestlane. Tulevikus on neil postmodernitslikus ühiskonnas, kontekstist sõltuvalt, mitmeid erinevaid rolle täita.
Mida saavad lapsed arenguks kaasa Soome ja Eesti kodust, kuidas vormib neid ja nende tulevikku meie koolisüsteem? Milline on soomlase Aki ja eestlase Mari-Leenu identiteet siis, kui nad on 30?
Püüan sellele järgnevalt pilku heita.

Loe edasi...



Rahvuslik identiteet ja kool
Jaana Vasama

Mis on eestlus? Mis on rahvuslik identiteet?
Kasutame neid mõisteid tihti liiga kergekäeliselt, mõtlemata, mis on nende tegelik sisu.
Hariduskavas on viiteid sellele, et tuleb tugevdada rahvuslikku identiteeti, aga rahvuslikku identiteeti on võimatu ehitada, kui pole määratletud, mis see on ja mis on riikliku kooli seisukohalt selle keskne eesmärk.

Loe edasi...



Usulisest ja "elämänkatsomustieto" / kultuuriloolisest haridusest Soome koolides
Jaana Vasama,

Soome põhikooli õpilase õppekavva kuulub kohustuslikuna kas usu- või kultuuriloo õpetus. Tasuks selgitada usuõpetuse mõistet, sest tegemist ei ole ainult evangeelse luterliku või õigeusu religiooni õpetamisega. Usuõpetus, sisaldab kõiki religioone. Praktikas tähendab see seda, et kui nt vallas elab kolm õpilast, kelle usutunnistus on kas islam või hinduism, siis on vald kohustatud korraldama neile nende oma usu õpetamist juhul, kui nende vanemad seda soovivad. Riiklik õppekava on koostatud siiski ainult luterluse või õigeusu õpetamiseks. Muude religioonide puhul järgitakse õppekavades ühiseid põhimõtteid ja konfessiooni osas arvestatakse koolivalitsuse poolt langetatud eriotsuseid.

Loe edasi...



Rakenda oma teadmisi - otsi ja leia õige tee ELLU